kui me noored olime...

Hommikune päike on vast kõige tüütum asi. Eriti suvel, kui see tihti juba varahommikul silma paistab. Nii ma siis ärkasingi tänu päikesele, ning tänu sellele et vanamees polnud aida katust ära parandanud. Magama olin eelneval ööl jäänud heintes, kuid mis mind sinna viis, seda ma ei tea. Kõik tundus nii võõras, kuid kõik kahtlused selles, et mind "röövitud" oleks, kadusid peale seda kui paps lõugas "NAD ON KOHAL!". Omaette mõtlesin "kurat, ongi esmaspäev!?" Pikema mõtlemiseta tormasin kõrvalolevast redelist alla ja jooksuga hoovi peale, ning seal nad olidki. Anne ja tema atraktiivne tütar Malle. Ei saa just väita et Malle oleks kui pornoajakirjast välja astunud, padjasuuruste rindade ja ebaproportsionaalselt suure tagumikuga blond oleks. Kuid see mind tema juures võluski - see maatütrelik šarm. Sellele lühikesele mõttepausile oli väga tugevalt reageerinud minu ader. Kahjuks ei olnud ma just kõige korrapärasemalt riides ja peagi tajusin et ma olin vaid maikaga keset hoovi. Reamees sirgelt seismas. Mul hakkas häbi ja üritasin maikaga oma ihuliiget katta. Mallet see ei kõigutanud. Tundub et ta on ennemgi sellist varustust näinud. Ta kõndis minu juurde, samal ajal vaikselt oma mummulist põlle kergitades.

Sel hetkel jõudis mulle kohale "this is it". Otsustasin et nüüdsest on minu ja minu sõbra 'käesurumine' läbi. Kõndisin Mallele vastu, ning enne kui ta midagi lausuda jõudis, võtsin ta käest kinni ja kiskusin ta põõsasse. Sealt edasi läbi nõgeste ja muude nõmedate elukate ringiga aita tagasi. Malle näos oli üllatunud pilk ja tundus justkui ta tahaks midagi öelda, kuid ei suuda. Seal me siis olimegi, selle sama kuhja juures kus ma ärkasin 10 minutit tagasi. Me ei lausunud sõnakestki, kuid mu küsiv pilk sai vastuseks noogutuse, ning ma teadsin mida ma tegema pean. Justkui oleks juhtnöörid kätte antud. Ma olin ju seda arvutiekraanilt nii palju näinud. Kuna minul midagi 'koorida' polnud, olin härrasmees ja aitasin Mallel lahti riietuda. Põlle ära koorides avanes üks külg temast, mille olemasolust ma midagi ei teadnud. Ta kandis sekspesu. Taaskord tundus sõbrale allkorrusel, et nüüd on tema aeg särada ja viskas veel paar cm-t juurde. Ei võtnud just kaua aega et mõlemad ihualasti üksteise vastas seisaks. Meelde tulid sõnad mida olin kunagi isalt kuulnud. "Prioriteediks on partneri rahuldamine!"

Neelatasin korraks, hingasin sügavalt sisse ja lükkasin Malle heinakuhja. Talle tundus see meeldivat. Laskusin põlvili ja kerisin suust välja oma keele justkui punase vaiba tema roosale kartulivaole. Paremale-vasakule toimetasin keelega, ning võtsin abiks ka huuled. Malle hargivahel juba pikka aega tema mokkadega tagajamist mängimine tõi esile üsna valjud mõnuoiged. Ta krabas mu juustest kinni, tõstis mu pea ja vaatas mulle nõudva pilguga otsa. Teadsin kohe et nüüd on aeg rakendada reamees Aadu oskused lahinguväljal. Tõstsin ta üles justkui aitaks langenud sõdurit.

Kulus vaid hetk ja väikemees oligi sisenenud Mallesse. Kadus sinna ära, tuli nähtavale, ning nii lugematuid kordi. Tema rakendamise ajal mudisin ta rindu justkui oleks need kaks pätsikest saiataigent. Need ei olnud just kõige suuremad, kuid krabada oli niimõndagi. Aitasin Malle kuhjast püsti, ning ta teadis ise mida soovib. Keeras end vaid ümber ja toetus kätega kuhjale. Just nii, aeg oli seda teha nagu koerad teevad. Taaskord saatsin oma vapra ihuliikme sügavustesse kuhu niisama lihtsalt iga mees ei pääse. See meeldis talle, ja kuidas veel. Rääkides nüüd parandamata katusest siis arvatavasti oli seda kuulda ka majja, kus parajasti askeldas mu isa. Kuid see selleks. Mallel oli tõesti hea ja ma tundsin kuidas tema mokad hakkasid kramplikult kokku tõmbuma. Need lausa pigistasid mu härrasmehe kaela, kuid sõjakogemusi oli tal piisavalt ja ta teadis kuidas hiinlaste kaenlahaardest vabaneda. Olles üsna kindel et Malle oli jõudnud vahekorra tipp-punkti, jõudis justkui alateadmata teade ka minu komandörile, et nüüd on aeg avada tuli. Jah, just sellel hetkel vallandusid miljonid Aadu-armeellased Mallesse, veel sügavamale ekspeditsioonile. Malle keeras end selili, mind mitte haardest lahti lastes. Ta näost oli näha, et tal oli hea.. või oli see sama päike mis mind hommikul üle ajas. Kuid ühes olin ma kindel. See ei jää viimaseks korraks. Ma ei tea küll kuidas, aga ma lugesin seda ta ilmest välja, et ta tahab seda veel.

Pärast mõningast lamamist ja vestlust heinakuhjas oli kuulda, et Malle ema soovib lahkuda. Me suudlesime, ning panime riide.. õigemini pani tema. Mina tõmbasin vaid maika selga. Samas kõrval leidsin ka oma püksid üles, ning sain Mallet saatma minna. Kuid kahjuks pärast seda, kui Malle ja Anne Seat silmapiirilt lahkus, pole ma neid näinud.